Suhete loomine lapsega.
Selle artikli esimeses osas uurisime kiindumuse mõistet ja selle kujunemist, vaadeldes nii turvalisi kui ka ebaturvalisi kiindumusstiile ning nende arengut. Kuigi nende stiilide mõistmine on oluline, küsivad paljud vanemad endalt: "Mis on järgmine samm?"
Lapse ja vanema suhete uurimisel ning peidetud probleemide avastamisel jagavad vanemad sageli oma kogemusi nõustamisel. Üks klient kirjeldas oma sisemist konflikti nii: "Tundub, nagu ma oleksin iga päev kahe jõu vahel. Üks pool on ratsionaalne ja teab täpselt, mida peaksin tegema. Aga siis on see instinktiivne pool, mis on palju tugevam. See on nagu emotsioonide keeristorm, mis tõmbab mind endasse, kuni lõpuks tunnen taas süüd, et tõstsin oma lapse peale häält."
Tõepoolest, süütunne on sügav emotsioon, mis kerkib esile, kui vaatame endasse. See nõuab julgust, kuid kogemus näitab, et eneseareng ja mõtete korrastamine toovad märkimisväärseid tulemusi. Nendest hüvedest saavad osa mitte ainult meie lähedased—abikaasa, lapsed—vaid need rikastavad meid ka isiklikul tasandil. Kui tegeleme oma minevikuga ja hoolitseme iseenda sisemise heaolu eest, loome viljaka pinnase, mis toetab kasvu nii meis endis kui ka meie lastes.
Sageli küsivad vanemad, kuidas oma lapsega sidet tugevdada. Minu soovitus on keskenduda olulisele, mida me vahel tähele ei pane. Näita empaatiat – tunne huvi lapse tunnete vastu vestluse ajal. Kuula päriselt – pane oma toimetused kõrvale, vaata lapsele silma ja kuula, mida ta räägib. Vestle – osale aktiivselt, jaga lugusid, selgita ja vasta tema küsimustele. Nautige koos mängimist. Kiida ja tunnusta tema pingutusi: "Tubli!", "Sa saad hakkama!"
Soovitus: Uuri, mis huvitab sinu last – milliseid tegevusi ta unistab sinuga koos teha? See on julge samm, kuid kindlasti seda väärt! Sageli on meie kujutlusvõime suurem kui laste tegelikud soovid. See võib olla midagi lihtsat, näiteks ühine mänguõhtu, rollimäng, koos filmi vaatamine või lumememme ehitamine – võimalusi on palju. Kõige olulisem on, et nii saab laps näha, kuidas tema soovid koos sinuga ellu saavad viidud. Ja pea meeles, et oluline pole ainult küsida, vaid ka päriselt kaasa lüüa muutke nende unistus tõelisuseks!
Mängige koos! Paljudele vanematele võib lapsega mängimine olla paras väljakutse. Oluline on meeles pidada, et eesmärk on pakkuda rõõmu ja rahulolu mõlemale. Mõtle, kas teine vanem võiks loomulikumalt mängu haarata. Samuti tasub meeles pidada, et mängul on palju erinevaid vorme – oluline on leida just see, mis sulle sobib. Kui nukumäng pole sinu teema, proovi lauamänge, liikumismänge või mälumänge. Isegi lihtne sõnamäng autosõidu ajal, kus igaüks ütleb sõna eelmise sõna viimase tähega, võib olla lõbus. Mänguvõimalusi on palju – tähtis on leida see, mis teid lähendab ja jagada seda rõõmu oma lapsega.
Iga lapsevanem soovib kasvatada enesekindlat ja iseseisvat last. Sageli ei pruugi lapsed ise oma saavutustest või erilisusest teadlikud olla enne, kui meie, vanematena, neid märkame ja tunnustame. On oluline meeles pidada, et lapsed kogevad maailma "esimest korda" ning puutuvad paljude olukordadega alles esmakordselt kokku. Näiteks, kui laps õpib kindaid kätte panema, on see tema jaoks uus väljakutse. Siin on meie toetus, julgustus ja kiitus väga olulised. Kui reageerime rõõmsalt – näiteks tähistame, kui tal õnnestub kinnas ühele käele saada – tõstame tema enesekindlust. Selline tunnustus, "Sa said hakkama!", kinnitab tema edu ja innustab teda rõõmuga uuesti proovima. Laps tunneb sisimas, "Ma suudan seda!", mis tugevdab tema eneseusku. Seega võta aega, et märgata ja kommenteerida oma lapse pingutusi; sellised sõnad tugevdavad teie suhet ja tõstavad lapse enesehinnangut.
Autor
Kristine Salmiņa
Kliiniline ja tervisepsühholoog / Psühholoogiakeskuse AUGT spetsialist
