Enesehooldus ja miks on see vajalik?
Hoolimata sellest, et vanemate sisemise heaolu eest hoolitsemine on väga oluline, on paljud vanemad ikka veel hädas sellega, et mõista, miks enesehooldus on vajalik. Isegi kui see mõiste on arusaadav, on selle integreerimine oma kiiresse igapäevaellu sageli keeruline. Üldiselt ollakse veendunud, et muud ülesanded ja igapäevased kohustused on esmatähtsad, mis muudab enesehoolduse millekski eksklusiivseks ja isegi kättesaamatuks. Kahjustatud närvisüsteem ja ebapiisav puhkus ei mõjuta mitte ainult igapäevaelu, vaid mõjutavad ka suhteid lastega ja võimet tulla toime olukordadega, mis ei piirdu ainult lapsevanemaks olemisega.
Kahjuks täheldan oma psühhoteraapiapraktikas vanemate põlvkondade seas püsivat väärarusaama, et enesehooldus on järeleandlik või häbi tekitav teema. Paljude jaoks püsib arusaam, et lapsevanemaks olemine eeldab iseenesest ohvrite toomist. Hoolimata sellest väärarusaamast on enesehooldus iga täiskasvanu jaoks oluline kohustus. Meie vaatenurga muutmine, et tunnistada see täiskasvanu ülesanne tänapäeva elu oluliseks osaks, võib võtta aega. Isiklikust kogemusest tean, et "harjutamine teeb meistriks" - korduvalt vastu astudes sisemisele vastupanule, süütundele, häbile jne on vajalik, et võtta kasutusele igapäevased praktikad, mis aitavad kaasa enda heaolule.
Mis täpselt on enesehooldus ja kuidas see väljendub? Tõeline enesehooldus läheb kaugemale sellest, et tegeleda ainult meie füüsiliste vajadustega; see hõlmab ka meie emotsionaalset heaolu.
Meie füsioloogilised vajadused on inimese ellujäämise seisukohalt fundamentaalsed, ületades kultuurilisi ja sotsiaalseid erinevusi. Need vajadused moodustavad universaalse aluse, mis kehtib kõigi jaoks.
Seevastu emotsionaalsed vajadused mängivad olulist rolli meie emotsionaalse heaolu, suhete ja üldise elukvaliteedi kujundamisel. Erinevalt füsioloogilistest vajadustest varieeruvad emotsionaalsed vajadused inimeseti, arenevad koos eluetappide, kogemuste ja kultuuriliste mõjutustega. Nende emotsionaalsete vajaduste äratundmine ja täitmine on eluliselt tähtis tervete suhete edendamiseks nii enda kui ka teiste inimestega.
Piisav uni, täisväärtuslik toit, värske õhk, looduses veedetud aeg, füüsilised tegevused, hetked lähedastega, meeldivad hobid, füüsiline puudutus, võimalus end väljendada ja kogukonnatunne - kõik need aitavad kaasa vastupidavusele, mugavustundele, lõõgastumisele ja rahulolule; üheskoos moodustavad need enesehoolduse. Kui need elemendid on pidevalt puuduses, hakkab inimene end kurnatuna tundma, mis muudab optimaalse toimimise keeruliseks. Pikaajaline tühjus vähendab võimet isiklikke vajadusi ära tunda ja täita. See on seotud prefrontaalse ajukoorega ja selle talitlushäirega, kui inimene on väsinud. Otsustamis- ja tegutsemisvõime on kahjustatud. See on selge näide füsioloogilistest tagajärgedest, kui enesehooldusele on eraldatud ebapiisav aeg. Sellises seisundis muutuvad isegi igapäevase eluga seotud põhilised otsused võimatuks ja oma vahetute vajaduste äratundmine muutub heidutavaks ülesandeks. Mäletan elavalt hetki, mil mul oli väga väike laps süles, kui kogesin tõsist unepuudust ja nälga, ei suutnud asju kontrollida ja tundsin, kuidas mu kannatlikkus kahaneb. Ükskõik kui palju suurepäraseid lastekasvatusraamatuid sa sellistel aegadel ka ei loeks, pakuvad need vähe abi, sest probleem ei seisne mitte teadmatuses, vaid suutmatuses rakendada omandatud teadmisi kroonilises kurnatuse seisundis.
Meie põhiliste füsioloogiliste vajaduste rahuldamine on heaolu ja stressiga toimetuleku võime aluseks. Lapsevanemate jaoks on väga oluline tunnistada, et nende heaolu on sama oluline kui nende lapse heaolu. Kaalu, kas küsida endalt: "Kuidas ma reageerin, kui mu laps on väsinud?" Vastus sellele küsimusele võib suunata sind ka enda eest hoolitsemisel, kui oled väsinud - olgu see siis sooja duši nautimine, puhkamine, lohutava kallistuse jagamine, maitsva toidu nautimine või kaastundlike ja positiivsete sõnade pakkumine...
Nii täiskasvanutel kui ka lastel on ühised põhivajadused. Huvitaval kombel on paljude jaoks sageli lihtsam hoolitseda lapse põhivajaduste eest kui seada samu vajadusi enda jaoks esikohale. Miks see nii on? Kahjuks ei saanud kõik lapsepõlves piisavalt hoolt ja positiivsed vanemate eeskujud ei olnud universaalsed. Lapsepõlvest saadud kogemused ja näited muutuvad normiks, mida inimesed kannavad edasi oma täiskasvanueas, võttes seda mõnikord kriitikavabalt üle, valides asjatute kannatuste talumise. Kuigi võib tunduda, et enesehooldus on egoistlik, ja vanem võib vaevelda süütundega, kui ta soovib üksi aega veeta või tegeleda mõnusate tegevustega, on oluline meeles pidada, et enesehoolduse hooletusse jätmine on päriselt egoistlik tegu. Kui inimene ei hoolitse enda eest, teadlikult või alateadlikult, võib ta seda hoolt otsida teistelt, mis ei ole tema enda vastutusalas. Kui enda vajadused jäävad pikema aja jooksul rahuldamata, võib see viia ärrituse, rahulolematuse, kannatamatuse ja isegi tõsisemate probleemideni, nagu paanikahood, apaatia, läbipõlemine või depressioon. On tavaline, et inimesed süüdistavad sellistes olukordades oma ümbrust, ja ma usun, et peaaegu iga lapsevanem puutub selle stsenaariumiga mingil hetkel kokku, kui nad ei ole enne lapse saamist enesehooldust prioriteediks seadnud.
Füsioloogiliste vajaduste mõistmine võib tulla loomulikumalt kui emotsionaalsete vajaduste mõistmine. Seega on väga oluline uurida otseselt emotsionaalsete vajaduste määratlust ja kaalutlusi. Oluline on rõhutada, et enesehooldus ulatub kaugemale välisest - rohkem kui lihtsalt soe vann, mõnus tee, hea raamat või uus kleit. See on sügavam kui see, mida sotsiaalvõrgustikud või telereklaamid sageli kujutavad. Emotsionaalne enesehooldus hõlmab praeguste asjakohaste vajaduste äratundmist. Kuidas luua parem igapäevane kaitse (piirid)? Millised strateegiad võivad muuta lapsevanemaks olemise teekonna mugavamaks? Mõnikord tähendab enesehooldus julgust öelda "ei" heatahtlikele, kuid soovimatutele nõuannetele lastekasvatuses. See võib olla ka nii lihtne, nagu vajadus lühikest aega üksi olla - 10 kuni 30 minutit -, paludes toetust partnerilt või mõnelt lähedaselt, kes valvab lapse järele. Mõistmine, et isiklik aeg ei ole egoistlik, vaid iga lapsevanema jaoks hädavajalik, on enesehoolduse üks aspekt. See võib hõlmata tõeliste tunnete avalikku väljendamist või professionaalse abi otsimist, kui see on ülekoormatud. Enesehooldus võib hõlmata ka abi palumist igapäevaste majapidamistööde tegemisel, võimaldades lapsevanemale puhata või pärastlõunal koos lapsega uinakut pidada. Põhimõtteliselt seisneb enesehooldus oma emotsionaalsele seisundile tähelepanu pööramises, olemasolevate vajaduste äratundmises ja selle tunnistamises, et füsioloogiliste vajaduste unarusse jätmine võib muuta emotsionaalsete vajaduste äratundmise keerulisemaks. Esimese sammuna soovitatakse sageli alustada põhiliste igapäevaste rutiinidega.
Kindlasti on vastsündinu puhul aeg ja võimalused enesehoolduseks piiratud, eriti esimesel aastal. Siiski, kui sa aeg-ajalt oma vajadusi meeles pead - olgu selleks siis lühike paus, emotsionaalse heaolu toetamine, tervislik toit või uni -, saavad värsked vanemad kasu nii endale kui ka oma lapsele. See nõuanne on eriti oluline esmakordsetele lapsevanematele. Kuigi soov hiilata igas lapsevanemaks olemise, majapidamistööde, suhete säilitamise ja isiklike tegevuste aspektis on mõistetav, on väga oluline tunnistada, et püüda kõike korraga hallata ei ole realistlik ega tervislik. Seadke prioriteediks see, mis on teile hetkel kõige olulisem ja keskenduge nendele aspektidele. Teised võivad oodata!
Kui sinu lapsed on suuremad ja sul on rohkem aega, siis kaalu, kas sa võiksid enda eest hoolitseda samamoodi nagu oma laste eest. Kui kujutad ette stsenaariumi, kus vanemad seavad esikohale enesehoolduse ja seejärel hoolitsevad üksteise eest, loob see eelduse harmoonilise peredünaamika tekkeks. Alusta enesehooldusest, millele järgneb vastastikune hoolitsus ja lõpuks ühine hoolitsus laste eest.
Enda eest hoolitsemise viise uurides ei ole vaja end suurtest ülesannetest üle koormata. Alusta kõige lihtsamatest tegevustest, mõtlemisest: "Parem see kui mitte midagi."
Vaata igat enesehooldustegevust kui investeeringut oma laste heaolusse. Vanema heaolu mõjutab otseselt lapse õnne. Ära lase igapäevastel muredel oma mõtteid täielikult domineerida, vaid hinda perioodiliselt oma igapäevaelu. Küsi endalt: Kuidas saaksime seda parandada? Millistest ressurssidest meil perena puudu on? Tehke koostööd, et muuta iga olukord kõigile mugavamaks.
Kallid vanemad, asetagem üha enam esikohale iseennast, leides rõõmu ja rahuldust mitte ainult oma rollist lapsevanemana, vaid ka üksikisikutena.
Autor
Liva Spurava
Gestaltterapeut / Psühholoogiakeskuse AUGT asutaja
